Päikesepaistes kootud sokid…

posted in: Uncategorized | 0

Olen üritanud sel suvel teadlikult oma kätele rohkem puhkust anda.Tunnistan, et ma ei saa sellega hästi hakkama, sest mõtteid on palju ja ega just põnevatest asjadest ära ka öelda taha. Aga ikkagi…Siiski on valminud erinevaid kudumeid, sest kohalik vanasõnagi ju ütleb: “Päikesepaistes kootud sokid on talvel eriti soojad”. Ja kleitide õmblemine on alati põnev – eriti lendlevad, satsidega ja üdini naiselikud. Samade tunnustega sai õmmeldud ka üks vest, sest ega siis vest ei tähenda alati villasest lõngast kootud liibuvat riideeset :). Katsetasin esimest korda elus õmmelda šamaanitrummile kotti, minu nägemust näeb pildil. Ka argisemad kleidid on olnud töös. Eriti vahva oli õmmelda sebra pildiga kleiti – nii ägeda kanga puhul pole mõtet keerulisi lõikeid teha, sest lihtsusest peitub võlu :).

 

 

Magamistoa uuendus

posted in: Uncategorized | 0

Sama palju nagu mulle meeldib õmmelda, kududa, heegeldada ja pildistada, siis meeldib mulle ka sisustada. Aegsade jooksul soovid ja vajadused muutuvad ning nüüd oligi kord magamistoa käes. Meie magamistuba on nii väike, et tänapäevaste ehitusreeglite kohaselt magame me panipaigas :). Kuna tegu on ilmselt kõige pimedama toaga majas ja mina tahan valgust, siis panime seina heleda tapeedi. Voodi sai keeratud teistpidi, nii sai riidekapi ette pisut rohkem ruumi. Lakke riputasime uue lambi- algselt valge lamp sai kaetud pitsiga. Ilus suur peegel annab toale ruumikust juurde. Voodi kohale meisterdasime lihtsa riiuli. Vaiba heegeldasin juba varem ning mannekeen (kes tööst vabal ajal elab magamistoas) sai endale selga toa värviga sobivama “kleidi”. Kuna kõik meie pere lapsed on järgemööda selles toas maganud, siis nende pildid on ka aukohal. Ja loomulikult ei saanud ma selle kõigega üksi hakkama, ikka Jarno abiga.

 

Unistus

posted in: Uncategorized | 0

Ma olen juba aastaid soovinud endale koju mõnda vanaaegset puhvetit, aga tõde on see, et mitte mingi nipiga üks puhvet meie kööki ei mahu. Nii et tegelikult olin selle mõttega juba vaikselt leppinud. Aga siis nägin Tuba & Taburet poes vitriinkapi ülemist osa ning silme ette tekkis kohe pilt sellest, millisena ja kuidas see minu kodus olema peaks. Kuna Eliise kiitis mu mõtet, siis endalegi üllatuseks sai see kapp poest kaasa võetud. Seekord katsetasin kriidivärvi Autentico Versante, aga läksin karestamisega nii hoogu, et lõpuks oli kapp ikkagi 20 tükiks lahti võetud ja korralikult üle lihvitud ehk et oleks sobinud ka tavalisem värv. “Jalad” lõikas Jarno voolujoonelisemaks- nii sobib see seinale paremini. Kapi tagaseinale panin roosilise tapeedi. Kui kapp seina sai, siis oli tunne nagu see oleks kogu aeg seal olnud – ju siis oli õige koht :).

Veel kleite

posted in: Uncategorized | 0

Kevad ja suvi on ilmelised ajad. Saan teha seda, mida ma tõeliselt armastan ehk õmmelda kleite – küll kooli lõpetamiseks, küll niisama inimeste rõõmuks, küll väikesele Mariale tema vanaema kangavarudest retrohõngulisi sitsikleite. Ja eriline preemia on see, kui oma laps lõpetab kooli kiituskirjaga ning samal päeval särab kolm koolilõpetajat minu õmmeldud kleitides. 

Kleidid

posted in: Uncategorized | 0

Selle kevade märksõna on ilmselgelt kleidid. Tuleb tunnistada, et see tegelikult mulle väga meeldib. Põhiliselt on töös koolilõpukleidid, aga mitte ainult. Ka tulevase lõpetaja vanaema tahab sellel päeval hea välja näha. Lisaks kleitidele on valminud veel seelikuid, kotte ning heegeldatud mütse, aga nagu näha, siis mõned asjad rändavad nii ruttu ära, et ei jõua pildilegi.

1 2 3 4 5 72