Nagu juba mõned korrad ennegi, siis Kadril piisab mulle vaid helistada ja kirjeldada oma kleidisoovi. Ning peagi ongi teda ootamas uus kleit. Erilise komplimendina mõjus Kadri Helene kommentaar: “Nii ilusat kleiti ei tohiks nuku seljas pildistada” ja nii me siis tegimegi külmast ja niiskest ilmast hoolimata hommikul mõned kiired klõpsud. Sa oled imeline, Kadri Helene!
Martenile oli vaja panipaigaks uusi korve või kaste. Plastikust korve ma ei soovinud ning muid häid ja mõõtudelt sobivaid variante eriti polnudki. Lõpuks leidsin puidust kastid, mis tundusid peale mõningast tuunimist sobivat. Seekord lakkisin kastid pruuniks (üllatus, üllatus – kõik ei olegi valge) ning ühed küljed kaunistasin deqoupage tehnikas.
Kuigi täna on päikeseline ja valgusküllane päev, siis õhtuti on igasugune lisavalgustus teretulnud. Puidust lambijalg on leitud teiseringipoest ning sai minu poolt loomulikult valgeks värvitud. Lambikupli raam oli juba varem koju ostetud (sest ikka on ju vaja lampe tuunida). Kanga ja pitsi leidsin oma õmblustarvikute varudest. Jarno vahetas lambil juhtme ning pistiku, mis sobib tänapäevastesse pistikupesadesse.
Aega läks, aga lõpuks sai valmis üks soe ja töömahukas kampsun. Kudusin selle Novita Duo lõngast, mille koostis on 75% villa, 25% polüamiidi. Esiosa sai pitsilise mustri, mida kudusin ka varrukatele, aga vähendatud kujul. Seljaosa on ühtlases parempidises koes, et lõnga ilu hästi välja paistaks. Kampsunil on ka tavalisest oluliselt laiem soonikuosa, mis hoiab mõnusasti sooja.
Viimsel ajal on käed tööd täis – valmis suuremas kogusese põllesid tantsuinimestele, must peegliraam sai valgeks värvitud, suurem kudumisprojekt on veel pooleli. Selle peale ütleks :”Kaua tehtud- kaunikene”. Siiski mahtus vahele ka üks lihtne ja mugav kleit Liinale. Kanga leidsin oma varudest – oli plaan sellest endale midagi teha, aga läks hoopis nii :).
Just täpselt nii palju meriinovillast lõnga on vaja läbi kududa, et saada selline mõnus mütsist ja kaelusest koosnev komplekt.
Ilm läks külmaks. Lumi tuli maha. Eelmise aasta loosimise võitnud Ragne saab talve nautida uute käpikutega 🙂
Ilmselt on tegemist selle aasta viimase (valminud) käsitööga. Ideaalis oleks võinud see mahtuda Jõuluvana kingikotti, aga mingil hetkel tuli tunnistada, et ma ikkagi ei suuda üle oma varju hüpata ning ilusate ja südamest tehtud asjade tegemiseks tuleb varuda aega. Seekord koosneb komplekt kleidikesest, sokkidest ning soojast mütsist.
Üks üsna igava välimusega ning hõbedase raamiga peegel sai endale uue kuue. Peegliraami tupsutasin valge laki ja švammiga heledamaks ning lillemotiivi lisasin deqoupage- tehnikaga. Nüüd sobib see meie koju palju paremini.
…pesamuna on (ilmselt natuke omakasupüüdlikult :)) mulle pidevalt meelde tuletanud, et detsember on kingituste tegemise aeg. Nii otsustasingi ka endale ühe kingituse teha. Sellise…tumesinise…ikka pitsiga.