Minu lemmiktuba meie kodus on ilmselgelt söögituba. Mitte et mulle meeldiks hirmsasti süüa, aga see tuba on ilus ja valgusküllane. Uuenduskuur sai alguse sellest, et eelmine söögilaud oli natuke väike ja soovisin midagi muud. Leidsin juba sügisel Sõbralt sõbrale poest männipuidust pikendatava laua, aga kuna tubastes tingimustes ma seda kindlasti lihvima ja värvima ei tahtnud hakata, siis pidin ootama suve. Kumerate vormidega lauajalgade lihvimine oli paras peavalu, aga ise ma just valisin selle laua, sest sellel olid ilusad jalad. Ega see värvimine ka väga ladusalt läinud. Esimese kihina kandsin peale valge peitsi, aga see oli ilmselt liiga paks ja nii ei jäänudki muud üle, kui jälle lihvida ning siis mõnes kohas uuesti peitsida. Mingil hetkel kandsin ka lakki peale. Lõpptulemusega jäin rahule – selline natuke “kasutatud” välimus. Ja kuna oli viimane aeg panna pesamuna istuma normaalse tooli peale (mitte titetooli nagu keegi külaline ütles), siis otsisime Mööbeldajast enam-vähem sarnase tooli. Peale kõikide toolide lihvimist ja värvimist pole erinevust peaaegu märgatagi. Väikese kandiku tegin laulale ka, no ei leidnud poest meelepärast…peitsisin ja kasutasin kaunistamiseks salvrätitehnikat. Ilusa kannu tõi mulle kingituseks Helena Hispaaniast, lilled korjas Jarno.
