Helena sai jõuludeks uue mütsi. Eelmine, mille ta ise oli ostnud nägi peale esimest hooaega välja paras tuust ... Mul oli lõng juba olemas, kui juhtusin Helenaga poodi ning ta endale kõikvõimalike mütse pähe proovis ja teatas, et ükski neist ei sobi. Sel hetkel tundus, et olen endale liiga keerulise ülesande võtnud – teha müts (soovitavalt salaja) teismelisele, kellele ükski MÜTS EI SOBI!!!
Siiski alustasin ja vahepeal palusin Helenal poolikut tööd proovida (talle ütlesin, et see on kellelegi teisele) ja ühtlasi oma arvamust avaldada. Nii tuligi peaaegu valmis mütsist pool üles harutada ja lühemaks teha. Ja suure tuti tegin ka. Kokkuvõtteks tundub, et müts sai väga hea, sest esimesel päeval kanti seda ka toas.