Aasta lõpp on teatavasti pidude aeg ja sobiv aeg kanda ilusaid kleite. Kuna Kertu kleidi õmblemise ajal hakkasid mul kodus hüatsindid õitsema, siis sai kleit endale nimeks Preili Hüatsint. Mõningane sarnasus neis kahes ju on…kevadel oleks ta tõenäoliselt Preili Piibeleht. Mul oli neli erinevat tooni rohelisi kangaid, aga soovisin saavutada ühtlase värvitooni – selleks on ülemises osas aluskanga ja pitsi vahel veel õhuke kiht võrklükrat. Alumises osas on kokku üle 20 meetri tülli. Ka seal on kaks erinevat tooni (poes lihtsalt polnud õiget värvi tülli nii palju), aga särtsakam toon paistab välja vaid liikudes ning teebki kleidi sedasi huvitavamaks. Kui pisikesed tüdrukud tahavad olla oma ema moodi nagu laulusalmis…”kleidid on tead kui pikad”…, siis tuleb kõik alles jäänud kangajupid väikeseks kleidikeseks õmmelda 🙂
