Paar nädalat tagasi kangapoodi sattudes jäi näppu paksemast kudumist kangas, mis pahemalt poolt oli veel kergelt karvane. Oli see nüüd selle päeva tugevast tuulest ja/või minu liiga õhukestest riietest, aga hetkega valmis peas mõte, et midagi sooja pean ma sellest endale tegema. Lõike otsimisega ma aega ei raisanud, laotasin kangale ühe oma suure kampsuni ja lõikasin sobivad tükid selle järgi välja. Esiosale tegin läbilõike, et mahutada sinna vahele suured taskud. Voodrit ma mantlile ei pannud, küll aga viimistlesin kõik ääred (esiosa, alumise serva, varruka otsad ja krae) helesinise tugevama puuvillase kangaga (see oli varem kardin). Kui hõlmad lahti on, siis annab ilus kangas just parasjagu särtsu juurde. Väike püstkrae on just sobiv, et saaksin vajadusel kanda ka lopsakamaid salle ja rätikuid. Mantli kinnitusvahendiks kasutasin magnetiga trukke. Miks (hommiku)mantel? Sest just nii arvas Eliise, kui esimest proovi tegin :).Mulle endale väga meeldib seda mantlit kanda – lihtne, kerge ja piisavalt soe.
