Õmblesin Liisale kunstkarusnahast vesti….justkui viikingitel :). Selle vastiga sai natuke nalja ka. Nimelt tundisl meie pere kass ennast ühel hetkel ohustatuna – miski oli karvasem ning suurem kui tema. Vaeseke kogus tükk aega julgust, et sellisest “kahtlasest tegelasest” mööda hiilida :).