Nagu enamus õmblejatel ja kudujatel, siis ka minul koguneb pidevalt erinevaid lõnga- ja kangajääke.Kuigi ma aeg-ajalt vaatan need kriitilise pilguga üle, siis ikka on neid liiga palju. “Aga äkki läheb kusagil vaja” on minu lohutus. Ja lähebki. Eriti kui laps tuleb lasteaiast koju ja teatab, et tal on vaja haldjaemanda kostüümi. Mulle tundub, et sellised olukorrad jäävad minu lahendada – justkui mina teaksin, milline see kleit peaks välja nägema. Kleit sai “üles ehitatud” vanema õe väikseks jäänud särgikule. Kihilise alumise osa õmblesin ühest varasemast projektist üle jäänud kardinakangast. Kui ma nüüd selle haldja kinni püüan, siis proovin ta pildile ka saada 🙂
