Must kleit ja tätoveering

posted in: Uncategorized | 0

Mõnusast kangast kehasse õmmeldud must kleit ei ole kindlasti igav, kui seljaosalt paistab välja tätoveering. Tätaveeringuid ma ei tee kleite aga küll :). NB! Pildil olev tätoveering ei ole seotud kleidi omanikuga.

Päeval, mil ma ei tahtnud õmmelda…

posted in: Uncategorized | 0

…tellimusi. Õmblusmasin vurises siiski, sest Eliise tuppa oli vaja uusi kardinaid. Puuvillasele pitskangale oli vaja tunnelid õmmelda ning alumisede ääred viimistleda ja valmis need olidki. Ja kui ma algselt lootsin päevatekina kasutusse võtta kunagi varem õmmeldud lapiteki, siis uuele voodile jäi see liiga väikeseks.Arvatavasti teen ma selle tulevikus suuremaks :). Kiirema lahendusena õmblesin vanast pitskardinast (leitud taaskasutusest) ja puuvillasest kangast uue, kergema päevateki.

15

posted in: Uncategorized | 0

Minu kallis, armas, ilus, tubli ja natuke isepäine (aeg-ajalt ma tunnen tema käitumises vägagi ennast ära) Helena sai juba 15. Palju õnne ja rõõmu igasse päeva!

UHUUUU…märtsikuu

posted in: Uncategorized | 0

Tundub, et iga päev on mõnel tuttaval sünnipäev. Ja kui üks tüdrukutirts soovib endale isetehtud kaisukat, siis kes sobib paremini und valvama kui mitte öökull.

Isemoodi kleit

posted in: Uncategorized | 0

Selles kleidis oleks kokku saanud justkui erinevad ajastud.Natuke stiili “Väike maja preeriast” ning kaasajast õhuke teksakangas. Igal juhul on sellel kleidil palju detaile: erinevad kandid (nööbiliistul, varukaotstes), ees peenikesed voldid, lopsakad varrukad, suured taskud, “libapluus”. Töömahukas ja äge!

Seekord siis kummut

posted in: Uncategorized | 0

Selle kummuti toorik on pärit IKEA tootevalikust. Minu õnneks oli see täiesti viimistlemata, seega pääsesin lihvimisest ning sain seda koheselt oma maitse järgi tuunida. Kuna lihtsalt valge peits oli natuke igavavõitu, siis liimisin sahtlitele peale vineerist lõigatud ornamendid. Sahtlid said sisse samasuguse tapeedi, mis toas seinalgi. Lõpptulemusega võib igati rahul olla.

Ühe kapi lugu

posted in: Uncategorized | 0

Selle kapi taassünd sai alguse juba suve lõpus. Soetasin selle männipuidust, ilmselt telekalauana kasutuses olnud kapi teise ringi poest ning suuremad lihvimised ja peitsimised said juba siis tehtud. Terve sügise ja talve ootas kapp oma koha valmimist. Lõpuks on see olemas- Marteni toas, katusealuses nurgas. Riiulitel olevatest kastidest olen kirjutanud juba varasemas postituses. Pisike lambijalg on ka korduvkasutuses, uue lambivarju heegeldasin jämedast paelast. Taaskasutus on lahe!

Ootame kevadet!

posted in: Uncategorized | 0

Õhus on tunda kevadet…värsked värvid on ilmunud töölaulale 🙂

Liina sünnipäevakingitus

posted in: Uncategorized | 0

Kevad ei ole enam kaugel, on aeg hakata ilusaid lillelisi kangaid kleitideks õmblema.

Made in Latvia

posted in: Uncategorized | 0

Need Eliise põlvikud oleks ilmselt jäänud valmimist ootama järgmiseks hooajaks, kui me poleks võtnud ette sõitu Lätti. Ja mida muud sa siis teed, kui tee on pikk ning rool on kellegi teise käte vahel? Ikka kood! Päris valmis need siiski ei saanud, sest tagasiteel vajas pisike kutsikas kogu tähelepanu. Lõngadeks vaheldumisi kootud Novita 7 Veljestä ja Nalle, sääred kudusin vardaga 3.5 ning alates kannast 2.5.

1 2 3 4 5 6 7 35