Kingitus Birtele

posted in: Uncategorized | 0

Kõigepealt tikkisin, siis õmblesin, natuke heegeldasin ja siis jälle õmblesin. Lõpuks valmis sellest Birtele sünnipäevakingiks padi.

Tugevas tuules ja päikesesäras

posted in: Uncategorized | 0

Isegi siis, kui mul on plaanis puhkusepäev, siis ma ei saa ju niisama istuda käed rüpes. Aktiivse puhkuse vahepeal oli võimalus (loe: vajadus) natuke heegeldada. Nüüd on Eliisel uus müts – sobib kandmiseks nii tuulise ilmaga kui ka päikesesäras.

Võilille seelik

posted in: Uncategorized | 0

Olles Helenaga kangapoes, teatas ta mulle, et soovib seelikut. Kuna seelikuid ja kleite kannavad sellises eas tüdrukud üsna vähe, siis selline soov oli igati tervitatav. Seega olin nõus, mille peale tema vastas: “No tegelikult ma tahaksin seda homseks”. Ei, nii see küll ei lähe…aga ikka läks.Tegin kiirelt plaanipärased tööd ära ning õmblesin õhtul Helenale seeliku ka. Helehalli, tüllist, õhukese ja lendleva. Just nii nagu ta tahtis. Tavaliselt ma nii “pehme” pole. Eile tegeime pilte ka´-seelikust vähem, Helenast rohkem 🙂

Midagi endale ka

posted in: Uncategorized | 0

Kui selgub tõsiasi, et pole käinud viimased 15 aastat üheski pulmas ning lõpuks saad pulmakutse, siis tuleb ju endale ikka midagi uut selga õmmelda. Kuna minu lemmikvärv on helesinine, siis kasutasin kleidi ülemises osas helesinist puuvillapitsi ning pikk ja lendlev alumine osa on õmmeldud kirjust kunstsiidist. Pulmad olid vägevad ja ilm oli ka kevade kohta vägagi suvine.

Uus lemmik – Õunapuuõis

posted in: Uncategorized | 0

Nagu ikka, siis ka mulle meeldib mõni õmmeldud kleit või kootud kindapaar teistest natuke rohkem. Hetkel on mul uus lemmikkleit – Carolyni koolilõpukleit. Mõne kleidikangaga on nii, et kui see minuni jõuab, siis tahaks seda KOHE õmblema hakata. Aga enamasti pean ennast siiski vaos hoidma. Sellele imailusale ornamentidega pitsile otsisin aluskangaks heleda (šampanja värvi) kunstsiidi ning samas toonis tülli. Sel korral tuli tüll kahes kihis aluskanga peale. Ristisin selle kleidi Õunapuuõieks – mulle tundub, et see kuidagi sobib kokku selle mõnusa lõhna ja iluga, mida mu õunapuu hetkel jagab.

Lasteaia lõpetamiseks

posted in: Uncategorized | 0

Esialgu mul polnudki plaanis Eliisele lasteaia lõpetamiseks uut kleiti teha, sest kapis on ju kleite üll. Pealegi oli ta sellega ise täiesti nõus. Aga mingil hetkel hakkas südametunnistus ikka valutama ja vaatasin oma kangavarud üle. Teadsin, et kleit peaks olema lihtne ning üleliigsed sitsid ja satsid jäävad seekord ära. Kui esialgset kavandit Eliisele näitasin, siis ta muidugi arvas, et peaks lisama helesinist ja lillat värvi ka, aga ma suutsin need mõtted viisakalt tagasi lükata. Ülemise osa õmblesin puuvillasest pitsist, mis sai alla kunstsiidist voodri. Alumiseks osaks on taaskasutusest leitud plisseeritud särgik, millest nüüd sai kleit. Liitekohale õmblesin kuldse paela ja väikese lipsu. Kahjuks oli ilm lõpetamisel külm (pidu toimus õues) ja kõikide ilusad kleidikesed olid kampsunite ja jopede all. Eliise natuke väsinud ilme on vabandatav sellega, et pildid on tehtud peale pidu :).

Kui unenäod saavad teoks

posted in: Uncategorized | 0

Nädalavahetusel toimus üks eriti äge pulm ja minul oli võimalus täita pruudi unistus tema kleidist, mida ta nägi unes juba mitu head aastat tagasi. Sellised väljakutsed mulle meeldivad. Kleit sai kokku õmmeldud imekaunist litritega tikitud kangast (või pigem võrgust), kümnest meetrist sätendavast tüllist ning värvilisest neerumustriga aluskangast. Kuna litreid oli VÄGA palju, siis olin ma sunnitud neid mõningate õmbluste kohalt isegi eemaldama…tegelikult kulus sellele palju tunde. Selle kleidi puhul sai üldse palju käsitsi õmblemist harjutada. Aga see kõik oli seda tööd ja vaeva väärt, sest unistused tuleb täide viia! Ning pulmas ootas meid kõiki seoses kleidiga veel üks äge üllatus. Kui õnnestub, siis jagan tulevikus ka sellest pilte. Palju õnne Teile, armsad Kadrull ja Margull !

 

Johanna, Helena ja Lee – aeg on õitsele puhkeda

posted in: Uncategorized | 0

Need kolm seelikut on pruutneitsidele. Kuna seelikud pidid olema ikka silmapaistvad ja eriti kohevad, siis kulus igale seelikule kuus meetrit tülli. Peagi saab pulma ja siis püüan pruutneitsid pildile ka 🙂

Pikk või lühike

posted in: Uncategorized | 0

Veel üks lause, mida ma ikka ja jälle kuulen: “Ma olen nii lühike, mulle vist pikk kleit ei sobi”. No, sellele peaksin ikka vastu vaidlema. Ise hoian 1.58 meetriga veel oma suguvõsa naiste seas pikkuses kindlat liidrikohta :). Ilmselt saan selle tiitli ühel päeval oma tütardele üle anda. Lisaks sellele olen käinud ühe aasta korvpalliklassis…no, jah, õnneks korvpallurit minust siiski ei saanud. Aga pikad kleidid mulle meeldivad – naiselikud ja suursugused. Ka see kleit pidi algselt lühike tulema, aga kuna kangast oli piisavalt ja minu teada Evelini garderoobis pikki kleite väga pole, siis otsustasime proovida, seda enam, et lühemaks saab ju alati teha.

Kuidas me Eliisele tuba tegime

posted in: Uncategorized | 0

Kõik sai alguse sellest, kui meie pere teismelised enam ühte tuppa ära ei mahtunud ning mitme aasta töö tulemusena (enamus aeg kulus hoojooksule) said nad endale omad katusealused pesad. Ühesõnaga Eliise sai endale õe ja venna vana toa. Tuba on 17,5 ruutmeetrit SUUR – nii arvasid kõik, kes meile külla sattusid. Aga ma ei saa mainimata jätta, et siin on kolm akent, kaks ust, kamin, korsten ning trepp, mis viib õe-venna tubadesse. Enamus ehitusalased tööd on Jarno tehtud, sisustamise ja üldpildi lõin mina. Kuna mõtted liikusid kiiremini kui ehitustegevus, siis jõudsin oma silmis toa ammu valmis sisustada.Tuleb tunnistada, et minu nägemus ja Eliise unistustetuba erinesid teineteiset vägagi. Tema soovis helesinist seina -tuli see nüüd sellest, et minu lemmikvärv on helesinine või mõnest multifilmi vaimustusest, ma ei teagi. Aga helesinist seina ta ei saanud. Ma võin talle helesinise padja teha:). Siis teatas ta mulle õhinal, et tema toas võiks olla printsessidega vaip. “No, vaatame”, lubasin mina. Tegelikult olin talle juba vaiba valmis heegeldanud. Voodi ostsime FB mööbli taaskasutuse grupist. Kummut on pärit Ikeast (viimistlemata kujul), peitsisin valgeks ja lisasin vineerist kaunistused. Peegel oli Koduekstras mingil arusaamatul põhjusel allahinnatud (maksis 5 euri), ainult värv oli vale – must. Aga värvida ma juba oskan :). Riputasin peegli paela otsa, siis saab Eliise kasvades peegli kõrgust kergema vaevaga muuta ja ei pea alati uusi auke seina sisse tegema. Kaminaga sama tooni ehk hall oli ka korsten, see sai nüüd heledaks “tupsutatud” ning sobib palju paremini. Suur riidekapp oli kunagi minu vanaisa oma ning on valmistatud ilmselt enne teist maailmasõda. Tõin selle koju “õiget hetke ootama” juba 18 aastat tagasi. Vaip, kadrinad ja päevatekk on minu kätetöö. Pildile ei jäänud trepp, mille all on männipuidust kirjutuslaud (ka taaskasutus). Ilmade soojenedes hakkan seda korrastama. Tool sai uue poroloonist põhja ja katte. Kolme tooli peale oli kokku 11 erinevat kihti kangast :). Valgustitest ka – laelambi meisterdasime sisustuspoest leitud küünlajalast ning seinalamp lihtsalt sobis meile nii hästi,  et pidime selle kaasa võtma. Selline see tuba siis sai ja mis kõige parem -Eliisele meeldib see ikka kohe VÄGA!

 

1 2 3 4 5 6 35