Veel kleite

posted in: Uncategorized | 0

Kevad ja suvi on ilmelised ajad. Saan teha seda, mida ma tõeliselt armastan ehk õmmelda kleite – küll kooli lõpetamiseks, küll niisama inimeste rõõmuks, küll väikesele Mariale tema vanaema kangavarudest retrohõngulisi sitsikleite. Ja eriline preemia on see, kui oma laps lõpetab kooli kiituskirjaga ning samal päeval särab kolm koolilõpetajat minu õmmeldud kleitides. 

Kleidid

posted in: Uncategorized | 0

Selle kevade märksõna on ilmselgelt kleidid. Tuleb tunnistada, et see tegelikult mulle väga meeldib. Põhiliselt on töös koolilõpukleidid, aga mitte ainult. Ka tulevase lõpetaja vanaema tahab sellel päeval hea välja näha. Lisaks kleitidele on valminud veel seelikuid, kotte ning heegeldatud mütse, aga nagu näha, siis mõned asjad rändavad nii ruttu ära, et ei jõua pildilegi.

Käib töö ja vile koos

posted in: Uncategorized | 0

Kuigi postitusi ei tule nagu seeni peale vihma, siis töö ikka käib. Üritan nüüd üles panna enamus tehtud tööd ja tegemised. Natuke on olnud aega ka enda peale mõelda – nii sai endale õmmeldud kaks pluusi ning kootud uued soojad käpikud, kudumeid on läinud mitmeid toredaid inimesi soojendama, Eesti 100. sünnipäeva pidustusteks sai Eliise endale rahvusliku seeliku, ka tema nukule sai uus kleit õmmeldud, väikesele Atsile tegin selle eest, et ta nii nunnu on uued püksid ja pehme konna, Katrin sai uue kleidi, mis on tagant väikese “kiiksuga”. Ilusad riidejupid olen alles hoidnud ja nüüd sai nendest õmmelda paar väikest pluusi (lilleline on hetkel saadaval!). Ja minu kullakallis Helena sai ka pildi peale püütud – lapsevanemana on seda vahel raske tunnistada, aga ta on tõesti suureks saanud. Ning esimesed koolilõpukleidid on juba paberil kirjas, seega on mida oodata 🙂

 

Kuidas ma nädalavahetusel vaipa heegeldasin

posted in: Uncategorized | 0

Siin ei tule juttu nüüd silmuste arvust ega muust käsitööga sonduvat, aga lühidalt kokkuvõte arvude keeles. Kui ma reede õhtul 3 kilo trikoopaelaga koju jõudsin, siis loomulikult oli soov võimalikult ruttu heegeldamisega alustada. Ega sellise jämeda nööri heegeldamine just väga palju aega võta, aga ega ma nüüd ainult heegeldamisega ka tegelenud. Nii mahtus selle aja sisse veel 7 km matkamist metsas koos laste ja koeraga, korduvalt söögi valmistamist ja söömist muidugi ka, 7 suure tassitäie tee joomist, kaks korda ca 9-tunnist uneaega, kahel korral ahju kütmist, kolme masinatäie pesu pesemist ja restile kuivama panemist ning pärast veel pesu kokku lappamist, umbes 2 tundi legodega ehitamist, pere tungival soovil 1,5h kaubakeskuses ostlemist, 1200 teeküünlaümbrise üle lugemist (arvake, mitu korda sassi läks :)), 1 kord toidupoest vajaliku kraami koju toomist, tolmuimejaga põrandate puhastamist, lapse trennist koju toomist, 20 sõrmeküüne ja 20 varbaküüne lühemaks lõikamist. Noh, ja nipet-näpet veel muudki. Aga pühapäeva õhtuks oli meetrise läbimõõduga vaip valmis, kuigi viimase rea pidin üles harutama, sest esialgsest plaanist jäi umbes 2 meetrit paela puudu ning tuli leida teine lahendus. Nüüd on mul magamistoas uus ilus heegeldatud vaip.

2017

posted in: Uncategorized | 0

Läbi sai aasta 2017 – meetrite kaupa ilusaid kangaid sai kauniteks kleitideks õmmeldud ja sõrmede vahelt libises ohtralt värvilisi lõngakerasid, mis said mõnusateks kudumiteks kootud. Suur tänu kõigile, kes ikka ja jälle leiavad tee minuni, et saaksin teha seda, mida armastan ning oma loomingut Teiega jagada. Värskeid ideid uude aastasse!

Raamat

posted in: Uncategorized | 0

Mul on rõõm teatada, et enne jõule andsin välja oma esimese raamatu “Esimesed sõnad”. Ainueksemplari :). Pikka juttu selles raamatus polnud, aga olulised sõnad pisikese Ats Frode ja tema pere jaoks küll -armastus, ema , isa, Saskia (pere lemmikloom), reiv, glitter. Raamaton pehme, erinevate materjalidega (karv, tüll, kirjud kangad, värvilised paelad, tähtedega pärlid, fotod, litrid, puidust rõngad jne.), mis peaksid aitama maailma avastada. Pusimist oli küll raamatuga palju, kuid need emotsioonid, mida ma kingituse avamisel tagasi sain…korvasid kogu selle töö.

Kolm õde

posted in: Uncategorized | 0

Karmen, Joanna ja Paulina leiavad sel aastal oma kingikotist sellised punased kleidid. Ideaalis ma võtaksin ise mõõdud ja kindlasti teeksin ühe proovi ka, aga kuna need kleidid taheti saada jõulukingituseks, siis pidin leppima ema võetud mõõtudega ja nüüd hoian pöialt, et kleidid ikka ilusti sobivad. Kaunile punasele kleidiriidele annab särtsu imeilus roosiline puuvillane kangas ja peenike valge pits.Kleitide alumised osad on lopsakad ja soosivad keerutamist – nagu tüdrukutele ikka meeldib teha :).  Kui Liisa mulle jõululaupäeva hommikul saatis pildi oma rõõmsatest tüdrukutest uutes kleitides, siis olin ka mina rõõmus, sest kleidid sobisid ideaalselt 🙂

Kolm õde

Atsile katsikule

posted in: Uncategorized | 0

Siis, kui Soome tähistas oma 100. sünnipäeva, sai meie suguvõsa kingituseks pisikese poisi. Nüüd on imearmas musirull oma silmaga üle vaadatud ning kingituseks sai talle viidud mõned enda tehtud asjad. Palju õnne, kallid Kadri ja Margus ning tere tulemast Sulle, väike Ats Frode!

Õhtu tähed

posted in: Uncategorized | 0

Aasta lõpp on teatavasti pidude aeg ja sobiv aeg kanda ilusaid kleite. Kuna Kertu kleidi õmblemise ajal hakkasid mul kodus hüatsindid õitsema, siis sai kleit endale nimeks Preili Hüatsint. Mõningane sarnasus neis kahes ju on…kevadel oleks ta tõenäoliselt Preili Piibeleht. Mul oli neli erinevat tooni rohelisi kangaid, aga soovisin saavutada ühtlase värvitooni – selleks on ülemises osas aluskanga ja pitsi vahel veel õhuke kiht võrklükrat. Alumises osas on kokku üle 20 meetri tülli. Ka seal on kaks erinevat tooni (poes lihtsalt polnud õiget värvi tülli nii palju), aga särtsakam toon paistab välja vaid liikudes ning teebki kleidi sedasi huvitavamaks.       Kui pisikesed tüdrukud tahavad olla oma ema moodi nagu laulusalmis…”kleidid on tead kui pikad”…, siis tuleb kõik alles jäänud kangajupid väikeseks kleidikeseks õmmelda 🙂

Vardad klõbisevad kogu aeg

posted in: Uncategorized | 0

Koju jõuavad aina uued lõngakerad ning peagi lahkuvad jälle uued kudumid kinnaste, mütside, sokkide ja kaelussallide näol. Mõned lähevad kohe tarbimiseks, teised jäävad ootama jõulukingituseks saamist ja üks komplekt läks Järvamaa lasteaia heategevuslikule laadale. Näiteks kudusin Martenile uued villased sokid. Sokid on üsna tavalised, kokku kootud kahe erineva kirju lõngaga, mis ise mustri moodustasid, aga Marten on eriline, sest tema kannab villaseid sokke põhimõtteliselt kogu aeg. Tema puhul on näiteks täiesti tavaline olla ka suvel villaste sokkide ja crocsidega õues. Aga jalg kasvab ja selle 11 aastaga ikka päris palju (nagu pildilt näha). Võin ju mõelda, et teen lapsele sokid, aga tegelikult on tema jalanumber minu omast juba neli numbrit suurem :).

Endale heegeldasin mütsi, lootsin südamest, et sellest ei tuleks vanakooli tädi Maali müts. Vist ei tulnud :). Igal juhul pidin kiiremas korras Eliisele midagi sarnast tegema, sest muidu oleksin jäänud enda omast lihtsalt ilma.

Rohelise ja halliga kokku kootud triibuline müts on hetkel saadaval. Nii et, kui endal pea külmetab või soovid sõbrale kingitust, siis anna teada 🙂

 

 

 

 

 

 

1 2 3 4 36